Astma

Mis on astma?

Astma on tõsine seisund ja seda tuleb ravida õigete ravimitega. See on tervisemure, mis mõjutab kopse ja tekitab hingamisteede turset ning rindkere pingulolekut, mille tulemusel on raske hingata.

Kergemad juhtumid võivad olla häirivad, kuid raskemad juhtumid võivad olla eluohtlikud. Praegu ei ole võimalik astmat ravida, kuid inhalaatorid võivad sümptomeid ennetada või leevendada, nii et astmat saab hästi hallata ilma, et see teie elu liiga palju mõjutaks.

Kui levinud on astma?

Tervest täiskasvanud populatsioonist kannatab Eestis astma all umbes 3.6%.^[1] Seega on see üsna levinud.

Arvatakse, et maailmas mõjutab see rohkem kui 300 miljonit inimest ja on levinud 4,5% maailma elanikkonna hulgas. See on levinum arenenud riikides, kuid selle levimus suureneb ka vähem arenenud riikides. ^{[2] [3]}

Astma tekib suurema tõenäosusega lapsena, kuid see võib siiski tekkida ka täiskasvanueas. See mõjutab varases lapsepõlves rohkem poisse kui tüdrukuid, kuid see sooline suhe muutub täiskasvanute seas.

Mõnel inimesel kaob astma ajapikku ära, kuid tavaliselt on see pikaajaline seisund, kui see tekib täiskasvanueas.

Kas astmat on erinevat tüüpi?

Jah. Teil võib tekkida mitu erinevat astma vormi. Allergilise astma põhjuseks on allergiline reaktsioon teatud ainetele. Samuti eristatake täiskasvanu- ja lapseeas tekkinud astmat.

Samuti eksisteerib töökoha astma, mis võib tekkida tööl (tavaliselt allergia tõttu), ja öine astma (mis esineb öösel). Teil võib tekkida ka äge või krooniline astma, hooajaline astma (mis esineb teatud aastaaegadel) ja füüsilisest koormusest tingitud astma.

Lisaks on ka haruldane astma tüüp, mida nimetatakse eosinofiilseks astmaks, kui teie keha toodab liiga palju valgeid vereliblesid. ^[1] Eosinofiilide arv mõõdab valgete vereliblede taset teie kehas ja võib aidata seisundit jälgida.

Eosinofiilne astma tekib tavaliselt 35–50-aastastel täiskasvanutel. Me alles õpime haigusseisundit tundma, kuid seda ei ole võimalik kergest ravida mitmete tavaravimitega. Kortikosteroidid tunduvad olevat enamiku inimeste jaoks parim ravi.

Mis põhjustab astmat?

Kuigi me teame, mis võib astmahoo esile kutsuda, pole astma algpõhjus täiesti selge.

Arvatakse, et geneetika, keskkond ja nende kahe teguri vaheline suhe mängivad rolli. ^[1] Astma määr on viimastel aastakümnetel tõusnud ka linnapiirkondades, mis on pannud mõned oletama, et õhusaaste võib sellele kaasa aidata. ^[2]

Hingamisteede infektsioonid ja füüsiline aktiivsus on samuti seotud astmahoogudega, kuid lõpuks võivad haiguse tekkimisele kaasa aidata mitmed tegurid, mis on iga inimese puhul erinevad.

Millele astma sümptomite puhul tähelepanu pöörata?

Mõõdukate astma sümptomite hulka kuuluvad hingeldamine, köha ja pingetunne rinnus. Neid saab hõlpsasti ravida õigete ravimitega. Tõsiste astmahoogude sümptomiteks on hingeldamine, mis pärsib rääkimist, pearinglus, sinakad sõrmed või huuled ja minestamine.

Alles siis, kui astma sümptomitest areneb astmahoog, peaksite otsima viivitamatut arstiabi, eriti kui teil pole ravimeid kaasas. Tõsiseid astmahooge saab ravida ravimitega, mis leevendavad sümptomeid väga tõhusalt. Lühidalt – on oluline, et teil oleks alati astmaravi kaasas.

Kui kaua astma kestab?

Astma on krooniline haigus ja praegu pole sellele ravi. Õnneks saab sümptomeid hästi hallata lihtsalt manustavate ravimitega, millel on vähe kõrvaltoimeid. Kergemad sümptomid võivad kesta vaid mõni minut, samas kui raskemad sümptomid võivad kesta kauem.

Astmaga seotud hingamisraskused on kõige tõenäolisemad sümptomid, mis võivad olla murettekitavad. Kuid õnneks on olemas ravimeid, mis võivad neid sümptomeid kohe leevendada.